Investeerimisklubi

Investorite tehingud luubi all: vanusega kasvab tootlus, kuid teatud piirini Miks kasvab vanusega tootlus? Millist aktsiat ostetakse praegu hoogsalt? Kuhu liigub krüptosse investeerimine? Investeerimisfestivalil jagasid LHV, Lightyeari ja Swedbanki esindajad tähelepanekuid oma klientide tehingutelt ja statistikalt. Lightyeari asutaja ja tegevjuht Martin Sokk rääkis, et Lightyeari kasutajate statistika järgi paistab silma, et vanusega kasvab tootlus. Kasvu taga näeb Sokk seda, et inimesed on alguses väga aktiivsed turgudel, kuid ajaga muutuvad rahulikumaks ja hakkavad tegema pikemaid investeeringuid. Tootlus aga langeb tema sõnul 55+ vanuseklassis, kuna siis ei kaubelda enam nii aktiivselt ja riske vähendatakse portfellis, et säilitada raha ning vältida liigseid riske, millega võiks raha kaotada. Sokk tõi tehingutest esile, et kolme tegutsemisaasta jooksul on nähtud selget trendi: Eesti investorid proovivad sageli „kukkuvaid nugasid“ püüda, kui ettevõte on tulnud välja mõne halva uudisega. Praegu on tema hi

Investeerimisfestivalil esinenud ettevõtja ja investor Priit Kallas rääkis, kuidas tehisintellekti kasutamine on muutnud tema tööviisi, otsustusprotsesse ja igapäevast produktiivsust. „Ära looda, et AI ütleb sulle, kuhu homme oma 100 000 eurot panna. Anna talle andmed ja tee otsus ise,“ rõhutas Kallas korduvalt kriitilise mõtlemise vajadust. Tehisintellekt (AI) ei asenda analüüsi ega tee investeerimisotsuseid inimese eest. Kallas ise on viimasel kolmel aastal kasutanud erinevaid AI-põhiseid tööriistu rohkem kui 4000 tundi. Kallas tõi esile, et kõige suurem viga, mida AI kasutajad teevad, on liigne usaldamine ilma sisendi kontrollimiseta. Kui AI-lt küsitakse üldist nõu ilma konkreetseid dokumente jagamata, kipub masin vastama umbmääraselt või ekslikult. „Kui sa ei anna andmeid ette, võib ta välja mõelda asju, mida pole olemas,“ tuletas Kallas meelde. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat SEB panga peaanalüütik Johan Javeus tõi tänavu InvesteerimisFestivalil esinedes välja probleemid, millega seisavad silmitsi maailmamajandus ja turud. Kuid hoolimata suurenenud ebakindlusest juhtis ta tähelepanu ka ühele heale uudisele. Javeuse sõnul oleme viimase kolme aastakümne jooksul, mil ta turgudega töötanud on, praegu tunnistajaks suurimale ebakindlusele. Olukorda raskendab asjaolu, et potentsiaalsed riskid tulenevad kolmest erinevast allikast: majandustsükli aeglustumisest, tehnoloogiasektori mullist ja uuest maailmakorrast. Maailmakorra muutus on haruldane nähtus. “Viimane kord oli see minu meelest 90ndatel, kui langes Berliini müür ja Balti riigid said iseseisvaks. Kuid see oli positiivne muutus, mis tugevdas globaliseerumist, mis oli turgudele väga hea,” ütles Javeus, märkides, et täna on need muutused negatiivsed, suureneb protektsionism. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Tartus tegutsev kinnisvarainvestor Ergo Mõttus jagas InvesteerimisFestivalil oma edu võtit, kuidas ta on jõudnud 350 kinnisvaraobjektini, ja rääkis, kuidas tema portfell viimastel kuudel plahvatuslikult kasvas. Mõttus alustas kinnisvarasektoris üle 20 aasta tagasi. Seda perioodi meenutades tõdes investor, et siis oli ainult üks laenupakkuja ning ka siis tundus kinnisvara kogu aeg kallis. Seega soovitas Mõttus kinnisvarasse investeerimisega alustada kohe. Esmalt soovitas ta ajada omakapital kokku korterite flippimisega. Ta ise tegi seda umbes kolm aastat ning kui tegutsema hakkas 2001. aastal, siis esimese kodulaenu võttis ta 2005. aastal, kui pani korteri pikaajalisele üürile. Sama mõtet soovitas ta ka oma tennisetreenerile, kes on kahekümnendates ja juba flippimisega ajanud kokku 100 000eurose omakapitali. Peamine põhjus on see, et flippimisega saab omakapitali kiiremini kasvatada, kuid ei saa osa pikaajalisest hindade kasvust ja rahavoost. Esimesest kodulaenuga ostetud korterist rääkides avaldas ta, et s

Huvi osta kinnisvara välismaal tundub olevat järjest suurem, rääkis kinnisvaramaakler ja InvesteerimisFestivalil vestlusringi modereerinud Algis Liblik. Liblik ise on kokku puutunud klientidega, kes soovivad oma Eesti kinnisvaraportfelle likvideerida ja suunata raha välismaale. Mõned müüvad maha ka oma kodud. Kas teised kinnisvaraäri ajajad on täheldanud sama? Kinnisvarainvestor Gretel Kutan nentis, et eestlastel on alati olnud huvi Hispaania kinnisvara vastu ja dramaatilist huvi suurenemist pole otseselt märgata. Tema ise kolis Hispaaniasse 2006. aastal pärast kooli lõpuaktust ja on praeguseks seal ligi kaheksateist aastat tegelenud üürikinnisvaraga ja flippimisega. „Ma vaatan alati, et korter sobiks peale flippi ka üürile anda, siis on riskid väiksemad, kui näiteks turg miskipärast eriti ei toimi ja ei saa peale flippi korterit maha müüa,“ rääkis Kutan. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Ettevõtja ja kinnisvarainvestor Janar Muttik rääkis InvesteerimisFestivalil ausalt teemast, millest tavaliselt rääkida ei julgeta - läbikukkumisest äritegemisel ja pankrotistumisest. Ta tõi karmide kogemuste taustal esile ka võtmetegurid, mis aitavad auku kukkunud inimesel taas jalule tõusta. 1999. aastal Tartu Ülikooli minnes oli Muttikul suur kihk kohe mingit äri kooli kõrvalt tegema hakata. Päris kohe ettevõtlusesse ta siiski veel ei hüpanud, vaid töötas kolm kuud ehitusel. See kogemus näitas noormehele, et nii kolleegid, kui ka ülemused mõtlevad hoopis teistmoodi kui tema. Palgatööl ta oma elu jooksul rohkem käinud ei olegi. Ülikooli ajal tuli Muttikul selge mõistmine, et tuleb hakata oma äri tegema. Esimene äri 2001. aastal oli roosikasvatus, tulenevalt Muttiku kodusest aianduslikust taustast väikses Elva linnakeses. Kestis see siiski vaid paar aastat ja lõpuks pakkis ta äri kokku ja jagas viimased roosid lihtsalt laiali. „Ma olin Elva kõige kõvem kutt, sest mul oli ämber roosidega, mida ma oma vana pa

Wall Streetil tuntud Ameerika Ühendriikide abielupaar avas äsja Tallinnas tervise- ja taastusravikeskuse. Daniel ja Carol Wildermuth rääkisid lähemalt, miks nad müüsid oma mereäärse villa ja kolisid Eestisse. Daniel ja Carol Wildermuth on pühendanud oma elu rahandusele. Daniel õppis Stanfordi ülikoolis inseneriks, kuid rahamaailm võttis teaduse üle võidu ja ta sai portfellihalduriks. Carol töötas aastaid Morgan Stanleys ja Lehman Brothersis, kuid nüüd kavatseb ta pühendada osa oma ajast uuele äriprojektile Eestis. Paar aastat tagasi elasid Wildermuthid läbi oma maakler- ja vahendusfirma pankroti USAs, kuid nende sõnul ei olnud see põhjus, miks nad kolisid Euroopasse. “Me kavatsesime alustada äri Floridas, kui meie tütar elas juba Poolas. Siis otsustas ta omandada juristihariduse Inglismaal ja jääda seejärel Euroopasse. Meie poeg ütles, et kavatseb omandada magistrikraadi arvutiteaduses Eestis ja ka tema ei kavatse tagasi tulla,” räägib Carol, kuidas ühel õhtul mõtlesid nad abikaasaga, miks nad peaksid elam

Börsifirmad: kriis ei ole põhjus mitte maksta dividendi Olukord Eesti majanduses jätkab pettumuse valmistamist, kuid hea ärimudel, otsustav tegutsemine ja paindlikkus võimaldavad siiski ettevõtetel ka raskel ajal stabiilselt dividendi maksta. Balti börsil toimetavate börsiettevõtete esindajad märkisid InvesteerimisFestivali arutelul, et olukord Eestis jääb ebakindlaks, kuna maksude tõus avaldab majandusele vähemalt lühiajaliselt pidurdavat mõju. Tallinki juht Paavo Nõgene rääkis, et ettevõte loodab praegu üpris suurelt Soome majanduse taastumisele. „Rootsi majandus on juba taastunud, Soomes ootame tänu maksude alandamisele järgmisel aastal stagnatsiooni lõppu ja majanduskasvu. See mõjub positiivselt Tallinki prognoosidele, kuid olukord Eestis jääb küsimärgi alla. Uute maksude kehtestamine majanduslanguse tingimustes on keeruline samm,” ütles Nõgene. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Erkki Raasuke avas investeerimisfestivali kriisi ABCga: ära vali populiste ega argpükse Palju otsuseid tehakse kahe poliitgrupi poolt – populistid ja argpüksid, tõi pangandusekspert Erkki Raasuke näite kehva juhtimise kohta, mis kriisi ennustab. Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti majandust raputanud mitmed tõsised kriisid – alates 1992. aasta panganduskrahhist kuni koroonaepideemia ja käimasoleva Vene-Ukraina sõjani. Raasukese sõnul joonistuvad neist kriisidest välja selged mustrid, mis aitavad meil tulevikus sarnaseid olukordi paremini ette näha. Kuus tüüpilist kriisi tunnust Raasuke toob välja, et kuigi kriisid on tihti vältimatud, on investoril siiski kuus tegurit, mis kas iseseisvalt või siis üksteise koosmõjul kutsuvad esile 90+% kriisidest. Need tegurid annavad investorile aimdust, mis on tulemas ning kuidas valmistuda. Samas hoiatab Raasuke, et kriisiennustus võib olla tänamatu töö – kõik eeldused võivad olla olemas, kuid kriis ise võib saabuda alles aastate pärast. Sellest ja paljust muust s

Investor Paavo Siimanni kirev CV viis kaheksakordse keskmise palgani. Kirevate töökohtade kaudu palgatöötajast juhiks kasvamisest, oma passiivsest investeerimisfilosoofiast ja sellest, kuidas suurte ampsude kaupa sissetulekut kasvatada rääkis InvesteerimisFestivalil õppejõud ja investor Paavo Siimann. “Juhuslikku õnne siin ei ole, vaid tegemist on teadlike valikute ja distsipliiniga. See ei ole 63 000 intervjuu põhjal tehtud teadusuuring, vaid minu kogemuslugu. Ma arvan, et kui mõned aspektid endaga kaasa võtate, on seda võimalik korrata,” alustas investor ja õppejõud Paavo Siimann. Siimann alustas oma tööelu 1990ndatel ülikooli kolmandal kursusel ööklubis Hollywood, kuhu pääses tutvuste kaudu kergemate juhutööotsade peale. “Ühel hetkel aga avastasin, et olen siin täisajaga tööl. Vastutasin kõiksugu erinevate rutiinide eest nii päeval kui öösel,” rääkis Siimann. Ta tundis, et kandis nii juba väga noorena suurt vastutust kogu asutuse eest. “See on suur väljakutse mõelda kõik üritusel toimuv enne läbi ning

Investorid Taavi Ilves ja Jake Farra kummutasid InvesteerimisFestivalil finantsvabadusega seotud müüte ja avaldasid, milline on realistlik teekond finantsilise heaolu juurde nõnda, et investor oskaks seda saavutust ka nautida. Sageli seostatakse finantsvabadust glamuurse eluga, kus jalad seinal Bali villas puhates enam tööd tegema ei pea, iroonitses Farra. „Tegelikult on finantsvabadus hoopis valikuvabadus ehk võimalus otsustada, kas ja millal tööd teha, mitte kohustus,“ sõnas Taavi Ilves. Ilves on nüüd otsustanud töötada neli päeva nädalas, pühendades ühe ”tööpäeva“ hobidele ja spordile. Selle sammu eesmärk on leida järk-järgult parem tasakaal töö, investeerimise ja eraelu vahel, tunnistas ta. ”Täna on tasakaaluga nii nagu on, kindlasti see 100% ei ole,“ tunnistas Ilves. Ka Farra ütles, et tasakaalu leidmine on tema jaoks päris keeruline. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe. “Kui oli koroona, oli kõigil pea laiali otsas, et mis saama hakkab. Sellist ülemaailmset lockdown´i polnud keegi näinud,” meenutas Uus Maa Pro üks kaasjuhtidest Martin Vendla InvesteerimisFestivalil kinnisvara hetkeolukorras rääkival arutelul. Koroonale järgnes Eestis kinnisvarabuum, sõnas ta. Sellele omakorda energiakriis ja siis sõda. Täiemahulise sõja algul hakkasid kinnisvarahinnad langema. “Näen, et praegu oleme jõudnud teatava stabiilsuseni. Mul on tunne, et tehingute aktiivsuse ja stabiilsusega oleme jõudnud 2019.aasta turgu tagasi.” Hispaanias tegutsev kinnisvarainvestor Gerdi Arst kinnitas, et päikeseriigis on praegu väga aktiivne ja kasvav turg. “Eelmisel aastal kasvasid meie piirkonnas hinnad keskmiselt 15%, selleks aastaks prognoositakse kasvuks 10% või natuke peale,” ütles ta. Arst loodab ag

Tippsportlase karjäär on intensiivne ja pühendumust nõudev teekond, mis harva kestab elu lõpuni. Mida teha aga siis, kui aastatepikkune treening, võistlused ja pidev eneseületus saavad ühel päeval läbi? Endine professionaalne jalgrattasportlane Tanel Kangert hakkas ettevõtjaks ja investoriks. Profisportlase karjääri jooksul on sissetulek sageli ebavõrdselt jaotunud, lepingud lühiajalised, kirjeldas Kangert investeerimisfestivalil. "Alguses teed endale nime, noorsportlane suuri lepinguid ei saa," selgitas Kangert. Alles aastatepikkuse tööga on võimalik välja teenida paremaid lepinguid, mis harva kestavad üle paari-kolme aasta. Kogu see teadmatus ja vajadus pidevalt oma karjääri planeerimisega tegeleda motiveeris Kangertit otsima stabiilsust ka väljaspool sporti. "Iga kuu kindel summa kolm aastat järjest investeerida. Ma arvan, et see oli üks parimaid otsuseid,“ lausus ta. See sihikindel lähenemine aitas tal enda sõnul luua kindla finantsbaasi. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

“Mina jään ootuse juurde saada 100 protsenti tootlust omakapitalile,” ütles kinnisvarainvestor Julia Kangro korterite flippimise kohta. Alustada tasub aga koos sõpradega, pannes raha ja oskused kokku. “Passiivne investeerimine see küll ei ole,” ütles kinnisvaralaval flippimise kogemusi jaganud ettevõtja Aleksei Oleinik. “See on väga aktiivne tegevus. Kui tahad seda suuremalt teha, siis peab meeskond taga olema.” Kinnisvarainvestor Julia Kangro kinnitas omalt poolt, et sebimist on selles valdkonnas palju. “Minul on hobist välja kasvanud ettevõtlus. Reeglina mõeldakse, et flippimine on seotud ehitusega, kuid tegelikult on see lai valdkond, mida pead haldama – protsess algab objekti ostmisest ning lõppeb objekti müügiga,” selgitas ta. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Suurettevõtja Ain Hanschmidt, keda tänavusel InvesteerimisFestivalil tutvustati kui Eesti oma Warren Buffettit, lausus laval, et edu ei peitu juhuslikus õnnes, vaid aastatepikkuses sihikindlas ettevalmistuses ja selles, kas sa suudad häid võimalusi märgata. Hanschmidt meenutas laval seika lapsepõlvest, mil ta oli nelja-aastane ning külastas vanematega Tallinna loomaaeda. „Seal näidati lõvikutsikaid ja ette oli küll nöör tõmmatud, aga ma ronisin alt läbi ja jooksin neid paitama. Ehk on selline julgus tulnud kasuks ka nüüd tulevikus investeerides.“ Erinevalt levinud arusaamast, et lapsepõlv määrab inimese saatuse, usub Hanschmidt, et perekond mõjutab inimest vaid 10% ulatuses. Tunduvalt olulisemaks peab ta koolikeskkonda ja eakaaslasi. Kõige kriitilisemaks mõjuteguriks peab Hanschmidt aga sõpru, partnereid ja kolleege, moodustades 60% inimese kujunemisest. „Kui targad inimesed on ümber, siis jääb sulle ka midagi külge. Elu on nagu osakeste liikumine, kus sa põrkad erinevate osakeste vastu, millest ühed annava

Kokasaate MasterChefi kohtunik ning tippkokk Orm Oja unistab, et saaks käia kalal nii, et keegi talle ei helistaks. Ja nutitelefoni asemel tahaks ta kasutada nuputelefoni. Köögis Oja enam töötajate peale ei karju ning avas alles uue Mehhiko restorani. Oma kokandusteekonna võttis ta InvesteerimisFestivalil kokku nii, et kõigepealt töötas ta kümme aastat erinevates Eesti tipprestoranides, seejärel tuias mõnda aega välismaa omades. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Taasesitusele tuleb Investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus kinnisvarainvestorid Peeter Pärtel, Birgit Truus, Monika Lõuke ja Kärt Liivamägi jagasid kinnisvarainvestorid oma kogemusi ja eelistusi investeerimisel nii Eestis kui välismaal, rõhutades Exceli olulisust otsuste tegemisel.

Taasesitusele tuleb Investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus investor Paavo Siimann koos TKM Grupi juhatuse esimehe Raul Puusepa ja Enefit Greeni juhatuse esimehe Juhan Aguraiujaga võtsid fookusesse Tallinna börsi dividendiaktsiad.

Taasesitusele tuleb Investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus tehnilise analüüsi ekspert Vaido Veek näitas selgelt ja konkreetselt ette, kuhu 2025. aastal investeerida ja kuhu mitte. Samuti tõi ta välja 10 parimat ostuideed ning näitas puust ja punaselt ette, millise hinnaga tema aktsiaid ostab ja müüb.

Taasesitusele tuleb Investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus Enlight Researchi asutaja Mattias Wallander, LHV Grupi juht Madis Toomsalu, Ignitis Groupi finantsjuht ja investorsuhete osakonna juhataja Aine Riffel-Grinkeviciene, Eleving Groupi finantsjuht Maris Kreics, Storent finantsjuht Baiba Onkele andsid ülevaate ettevõtte ja sektori ees seisvatest suurimatest võimalustest ja väljakutsetest.