Müstiline Venemaa | Vikerraadio | Err

Oleme Hruštšovi ajastus ja räägime kaubamaja Moskva direktriss Maria Koršilovast, kelle algatusel moodustati kaubamaja juurde eraldi õmblustšehhid, kus toodeti rõivaid, mille kvaliteet ja välimus olid võrreldavad lääne toodanguga ning mille järele oli suur nõudlus.

Juri Ladžin oli petis, kes kasutas oma märkimisväärset sarnasust prantsuse filminäitleja Alain Deloniga, et võita naiste usaldus ja saada neilt raha või muid hüvesid.

Vanka Hitrõi oli legendaarne kuju ning erakordselt nutikas petis ja skeemitaja, kes kasutas oskuslikult maskeeringuid, võltsdokumente ja mitmesuguseid identiteete, tegutsedes kümneid aastaid.

1950. aastatel NSV Liidus kehtinud kaardisüsteem oli riiklik toiduainete ja esmatarbekaupade jaotamise süsteem, mille abil püüti tagada nappide ressursside õiglane ja kontrollitud jagamine spetsiaalsete talongide või kaartide alusel kindlaksmääratud koguses kaupa nagu näiteks leib, liha ja suhkur.

Oleme jätkuvalt Stalini ajastus ning räägime tollal vohanud organiseeritud kuritegevusest. Sõjajärgne kaos, kollektiviseerimine, näljahädad ja massirepressioonid lõid tingimused, kus relvastatud röövlijõugud said vabalt tegutseda.

Stalini-aegses Nõukogude Liidus lokkas kuritegevus hoolimata sellest, et riiklik propaganda väitis vastupidist.

Seekord tuleb juttu majanduspettustest Stalini-aegses Nõukogude Liidus.

1960. aasatel NSV Liidus muudetud kriminaalkoodeks leevendas vanglasüsteemi võrreldes Stalini ajaga.

Oleme jätkuvalt Hruštšovi ajastus ning räägime tol ajal aset leidnud rahvarahutustest, mille ajendiks oli miilitsa ebaõiglane ja vägivaldne tegevus.

Seekord on tähelepanu all 1959. aastal puhkenud rahutused Temirtau metallurgiatehase ehitusel, kus halvad elutingimused, toidu- ja veevarustuse puudulikkus ning juhtkonna hoolimatus tekitasid ehitajate seas rahulolematuse.

Saates tuleb juttu 20. sajandi esimesel poolel laialt levinud alaealiste kuritegevusest, mida põhjustasid näljahäda ja vaesus.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi algusaastate NSV liidus ning räägime olukorrast tolle aja kuritegelikus maailmas.

Saates tuleb juttu kuritegevusest Venemaal pärast Veebruarirevolutsiooni ja esimestel Oktoobripöörde järgsetel aastatel.

20. sajandi alguses hakati Venemaal kurjategijaid tuvastama sõrmejälgede võrdlemise abil, mis osutus seni kasutuses olnud meetodeist parimaks.

Taas kuuleme krimijutte Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Jätkame Mihhail Põljajevi raamatu "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid" tutvustamist, kus autor toob lugejani rea humoorikaid, eriskummalisi ja meeldejäävaid portreesid erinevatest värvikatest ühiskonnategelastest.

Jätkame lugude jutustamist Mihhail Põljajevi raamutust "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid".

Mihhail Põljajev oli 19. sajandi vene kirjanik ja kultuuriloolane, kes oli tuntud eelkõige populaarsete ajalooliste ja kultuurilooliste esseede poolest, milles ta kirjeldas Vene ühiskonna värvikaid isikuid.

1913. aastal toimusid Moskvas mitmed röövimised ja tapmised, mis tekitasid linnas märkimisväärset rahutust ja kõhedust.

Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško oli tuntud selle poolest, et ta suunas uurimise sageli õigele rajale märgates just pisidetaile.