Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Professor Mati Laur: "18. sajandil me kõneleme viiest juhtivast riigist: Prantsusmaa, Inglismaa, Austria, Preisimaa ja Venemaa. Ei kujuta ette, et keegi oleks enne Põhjasõda Venemaa esimese viie hulka arvanud!"

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Need koolmeistrid ja köstrid, kellest me oleme rääkinud, need esimesed eestlastest haritlased on ju need, kes õpetasid eestlased lugema!"

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Rootsi reisi eesmärk ei olnud kindlasti vajadus tõestada talupoegade õppimisvõimet, nagu mitmel pool korratakse."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Bengt Adamson ja Jõesuu Toomas olid arvatavasti esimesed eestlastest õpetajad, kes said oma töö eest korralikku palka ja kes õpetasid Tartus Forseliuse kõrval lugemist ka neile tulevastele koolmeistritele ja köstritele, kes panid aluse laiemale talurahva koolide võrgule mujal Eesti kihelkondades."

Akadeemik Mare Kõiva: "Karli suure korpuse kõrval on meil ida pool Eestis mõned puud, mille mujal on väidetavalt Karl istutanud, aga seal on olnud selleks Peeter I."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Käsu Hansu nutulaul on poliitiliselt laetud, täiesti Rootsi-meelne luuletus."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "See on kindlasti minu ajaloolase elu üks tähthetki. Esialgu muidugi see segadus ja jahmatus, kui sa lappad saksakeelseid, ladinakeelseid, rootsikeelseid kirju ja siis tuleb ette tekst, millest sa järsku aru ei saa ja siis hakkad aru saama, et oot-oot, see on ju eesti keel!"

Professor Pärtel Piirimäe: "Miks Peeter andis Liivimaa ja Eestimaa linnadele ja rüütelkondadele niivõrd suured õigused, tugevama jõuga oleks ta võinud peale suruda hoopis karmimad tingimused, on ajaloolased ikka küsinud."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Toompea loss oleks jäänud ajastu mõistes eesti rahvuspataljoni valvata ja hallata ka siis, kui Rootsi oleks sõja võitnud ja oleks saabunud rahu."

Kultuuriloolane Raimo Raag: "Kaebajad olid Vormsilt, kuus Vormsi talumeest istusid paati ja purjetasid üle Läänemere, et kuningale kaevata, et nende õigusi rikutakse."

Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"

Münditeadlane Ivar Leimus: "Peeter teadis Euroopas käinud mehena, missugune raha peab olema – ta tahtis taalrit teha - ja see rubla, mis tuleb aastal 1704, see ongi Vene vaste taalrile!"

Münditeadlane Ivar Leimus: "Rootsi ajal löödi Liivi- ja Eestimaal raha Riias ja Tallinnas."

Luu-uurija Martin Malve: "Enamus Rootsi väe sõjameestest lahingusse ei jõudnud, nad hukkusid valdavas enamuses selle katkulaine tagajärjel."

Luu-arheoloog Martin Malve: "Laskevigastused mitme mehe koljul ja jäsemetel köitsid kohe tähelepanu ja viisid meid arusaamani, et tegemist on mingi lahingu matmispaigaga; ja varasemaid sõjasündmusi raalides ning arvestades asjaolu, et matmispaik on väga lähedal kohale, kus linn sunniti alistuma, jõudsime järeldusele, et tegemist on põhjasõja-aegsete ühishaudadega."

Kalle Kroon: "Rootsi võimude vastu partisanisõda ei peetud, need väljaastumised olid ikka rohkem aadli- ja mõisavastane liikumine." Partisanisõda Vene võimu vastu on Kalle Krooni hinnangul suuresti veel valge laik Eesti ajaloos.

Ajaloolane Küllo Arjakas: "Nõukogude õhudiviisidele anti lahingukäsk hävitada vastase laevad Tallinna sadamas ja sadama ehitised ning pommitada linnas sõjatööstuslikke objekte."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Toomas Jõerist oli sotsiaalsel tasandil kõige kõrgemale tõusnud eestlane Rootsi aja lõpul, kes lõpetas oma karjääri pärast põhjasõda juba ooberstleitnandina, ja kelle eesti päritolus pole mitte mingit kahtlust."

Akadeemik Lauri Mälksoo: "Selle otsuse tõttu, et eesti rahvas soovis 80. aastate lõpus/ 90. alguses Eesti iseseisvuse taastamist, sellega on ühtlasi garanteeritud Konstantin Pätsi valdavalt positiivne koht Eesti ajaloos." Muust tuleb meil Lauri Mälksoo hinnangul ausalt rääkida.

Küllo Arjakas: "Oli erandlik päev 23. veebruaril 1924. aastal, kui Päts pidi kolm korda Estonias esinema: kahel korral pidama kõnesid ja küllap oli tal ka õhtul vaja ühele või teisele tervitusi öelda!" Maarja Vaino: "Üldiselt oli Tammsaarel ju Estonias ja teisteski teatrites esietendusi, aga ta armastas oma etendusi käia vaatamas mõnel teisel ajal ja oli alati olnud kuskil tagareas."