Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Ajaloodoktor Janet Laidla: "See, kuidas Kelch nägi põhjasõja sündmusi, on vajalik ja samas ka väga huvitav." Nn jätku-kroonika on Janet Laidla sõnul hästi huvitav sissevaade põhjasõja sündmustesse ja annab juurde palju teavet põhjasõja kohta.

Ajaloolane Kalle Kroon: "Põhjasõja eel oli õigupoolest ju Rootsi sise- ja välispoliitika orienteeritud kaitsele."

Rootsi aja uurija Kalle Kroon: "Šeremetevi suure rüüsteretke eesmärk oli puhtal kujul imperiaalne. Rüüstamine oli ühtlasi ka terrorivahend, et tekitada hirmu, et veenda elanikke Vene jõu ülemuslikkuses. Sarnase 300 aasta taguse mustri leiame tänapäeva Venemaa sõjast Ukraina vastu."

Arhivaar Kalmer Mäeorg: "Kokkupõrkeid oli Tallinnas suuremaid ja väiksemaid. Üks raskemaid vahejuhtumeid oli aprillis 1703, kui öösel kell 10.11 tungis major Schlippenbach koos teiste ohvitseridega linna peavahi ruumidesse ja rünnakule vastasid linna soldatid." Kuidas lugu lõppes, kuulete saates.

Ajaloolane Triin Kröönström: "Ilmusid ajalehed ja anti välja plakateid. Kirikuõpetaja pidi neid kantslist ette lugema ja neid võis naelutada ka avalikesse kohtadesse seina peale."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Adrian Virginius oli märter, aga kindlasti on esile tõsta palju olulist, mida ta tegi eesti kirjakeele, raamatute ja kooli ja kultuuri heaks! See on asi, mida peaks põhjalikult uurima, Adrian Virginus ja tema isa ja sõbrad vääriksid üht toekat monograafiat."

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Kui nüüd julgelt liialdada, siis me näeme selles seltskonnas võib-olla ka mingit omamoodi Noor-Eestit!"

Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Virginiuse pikk vangistus ja kuuldused sellest olid päris hirmuäratavad ja need levisid üle maa."

Ajaloodoktor Meelis Saueauk: "Kogu selle grupi süüdistuskokkuvõte on kinnitatud Moskvas 10. veebruaril 1943. aastal ehk 3 kuud pärast nende vangi langemist ebaõnnestunud päästmiskatse käigus. On olemas ka erinõupidamise otsus nende meeste surma mõistmise kohta 27. veebruaril 1943. a ja tõenäoliselt kõik vangi langenud hukati 13. märtsil 1943. a. Moskvas."

Ajaloodoktor Meelis Saueauk: "Kurioosne on see, et nad (NKVD-toim) peilisidki välja, et on kaks saatjat, mis toimivad selles rajoonis ja et nad peavad sidet omavahel ja Tallinnaga. Sidet Soomega ei tuvastatud. Ja ilmselt tänu sellele, et kuidagi saadi aru, et tegemist on eesti keelega, arvati, et tegemist on kaitseliidu diversioonigrupiga."

Lauri Vahtre: "Vabadussõja maailma-ajalooline tähtsus, kui väljenduda suurejooneliselt, seisnes eeskätt selles, et 1919. aastal rikuti ära punaarmee marss läände. See maailmarevolutsiooni ärarikkumine oli Eesti suurim teene!"

Ajaloolane Kalle Kroon: "Eesti üksused moodustasid kuni 40% kõikidest Rootsi armee jalaväeüksustest Eesti- ja Liivimaal põhjasõja jooksul ja arvuliselt võis neid sõja jooksul armeest läbi käia umbes 7000 meest."

Ajaloolane Kalle Kroon: "Militaarseadusandlus oli eesti keelde tõlgitud juba Karl XI ajal, siis kui ta oli lubanud talupoegadel sõjaväkke astuda. See tähendab, et nende üksuste ametlikuks keeleks oli eesti ja Lätimaal vastavalt läti keel. Ohvitser pidi eesti maaväes oskama eesti keelt."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Laiuse talupojad vabastati kogu mõisateotööst. Igal pool, kuhu armee majutati, pääsesid talupojad vihatud mõisapõllu orjamisest ja nad pidid kogu oma jõu rakendama armee teenimiseks või siis voorides käimiseks, et armeed varustada."

Kalle Kroon: "See võit tekitas Karl XII illusiooni, et vene sõjavägi ei kujuta endast midagi erilist; Peeter I suutis aga oma sõjaväe formeerida ümber suurepäraseks euroopalikuks võitlusjõuks, selles ei ole mingit kahtlust."

Kalle Kroon: "Rootsi sõjaartiklid (määrused- toim) ja vandeandmistekstid tõlgiti eesti ja läti keeltesse, aga milleks seda muidu teha, kui polnud ette näha, et neid rahvuseid võetakse suuremal määral sõjaväkke."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Euroopa turnee jooksul pöördus Peeter I huvi Mustalt merelt Läänemerele."

Kaasprofessor Marten Seppel: "Kui Rootsi suurriiklus sai alguse Eestimaa tulekuga Rootsi alla 1561. aastal, siis samamoodi võib öelda, et Rootsi suurriikluse langus sai alguse sellest algsest konfliktist Riia linnas 1696. aastal, kui kõik aeti Liivimaa kindralkuberi Erik Dahlbergi kaela, kes oli provintsis Vene tsaariga väga ebasõbralikult käitunud."

Pärtel Piirimäe: "Karli puhul oli väga selge: Rootsit oli alatult reeturlikult rünnatud, tema vaenlased olid kahepalgelised ja Karl oli väga otsusekindel: nende vaenlastega on ainult üks võimalus - suruda nad põlvili ja panna kapituleeruma!"

Professor Mati Laur: "Absolutistlikku riigivõimu ei ole ühelgi absolutistlikul valitsejal olnud, aga Venemaa puhul ei olnud ei tsaarivõimul ega hiljem ka keisrivõimul mitte kõige vähimaidki piiranguid ja see on põhjus, miks me Peetrit võime ka türanniks pidada."