Meediatund | Vikerraadio | Err

Kultuuriministeerium on alustanud ERRi seaduse muutmist. Rahvusvahelise hankega otsitakse ehitajat uuele telemajale. Mida ERRi vaataja-kuulaja-lugeja neist uudistest oodata võib, selgitab ERRi juhatuse esimees Erik Roose.

Mis suunas muutub Eesti inimeste meediakasutus? Kuidas mõistetakse meedia usaldusväärsust? Mida tõi hinnangutes kaasa Venemaa sõda Ukrainas?

Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu on kestnud kaks aastat. Meeleolud on käinud üles ja alla. Kuidas ajakirjanduses käsitleda Ukraina raskusi ja Venemaa ohtu Balti riikidele nii, et ära hoida põhjendamatut ärevust? Kas ja kuidas intervjueerida diktaatorit?

Ajakirjanik ei saa alati valida, kelle poolt olla. Pigem tuleb astuda samm tagasi, et anda inimestele võimalikult selge pilt toimuvast. Olgu see õpetajate streik, maksupoliitika vaidlused või Iisraeli-Hamasi sõda.

Nagu kõik meedialiigid, peab raadio hoolega jälgima inimeste harjumuste muutusi ja tehnoloogia arengut.

Kuidas näha läbi sõjaudu, et kajastada võimalikult tõepäraselt Iisraeli-Hamasi konflikti? Mida on ajakirjanikud saanud õppida Ukrainas toimuva sõja käsitlemisest?

Uued maksujutud, riigieelarve pingeline kokkupanek ja Kaja Kallase skandaal on ajakirjanduse terava tähelepanu all.

Kuidas läks rahvusringhäälingu mööduv hooaeg? Kas rahvusringhäälingu ülesanded ja rahastamine võivad muutuda, kui asutakse uuendama ERRi seadust? Selgitab ERRi juhatuse esimees Erik Roose.

Kui ajakirjandus on liiga teinud, saab kaebuse lahendamiseks pöörduda pressinõukogu poole. Mis inimestele enim muret teeb? Millised on peamised vead?

Ajakirjanduse jaoks on valimiste kajastamine nagu spordi suurvõistlus. Tuleb olla täpne ja hästi ajastatud vormis. ERR-i jaoks olid valimiste kajastamiseks kindlad reeglid. Kuidas valimiste kajastamisega toime tuldi? Kui palju abi oli kuulajatel-vaatajatel väitlustest? Mida arvata reitingute sajust?

Vastutus ajakirjanduses avaldatu eest ei ole kitsalt ajakirjanduse sisene teema. Kui levima hakkab suundumus kaevata kohtusse konkreetseid ajakirjanikke, mitte toimetust, võib sellel olla negatiivne mõju Eesti ajakirjandusvabadusele.

Kohtuskäimine võib kesta kuude kaupa, aga meediakohus annab oma hinnangud juba homses saates või ajalehes.

Inflatsioon, energiahinnad, sõda, rahvusvaheliste suhete muutumine - need on ajakirjanduse igapäevased teemad juba kuude kaupa. Enamik neist jõuab kokku ühte punkti – Putini algatatud täiemahuline sõda Ukrainas.

Millised on ajakirjanike valikud sõja käsitlemisel? On ju vaja anda võimalikult tõene pilt, aga kus on sõjakoleduste näitamise ajakirjanduseetilised piirid?

Iga kahe aasta järel viivad teadlased läbi põhjaliku meediauuringu, et teada saada meediakanalite usaldusväärsuse ja kasutamise kohta. Eraldi uuritakse avalik-õigusliku kanali usaldusväärsust.

Et toime tulla nii energiahindade tõusuga kui koroonakriisiga, peavad faktid selged olema. Kuidas on ajakirjandus suutnud nendel põletavatel teemadel hoida avalikku arutelu faktidel põhinevana?

Milline on ajakirjanduse roll ja vastutus keerulisel ajal? Ühest küljest tuleb kriitiliselt hoida pilku peal pandeemiast tingitud piirangutel. Teisalt tuleb aga tunda ajakirjanduslikku vastutust, et võimalikult rahulikult jagada kontrollitud teavet.