Heli Jälg Ajas | Vikerraadio | Err

Uskumatult palju on rokiajaloo muutuvate stiilide ja voolude rägastikus väärikaid laule, mis vahest isegi mitu uuestisündi läbi on teinud. Põnevad on kõik need erinevad variandid - kui näiteks ladina rütmist saab reggae või kaunist ballaadist äge rock´n ´roll.

Kõik algas 1954. aasta 5. juuli soojal suvisel õhtul Memphises, Sam Phillipsi stuudios.

. . . Ühel päeval tundis Kuu äkki, et ta on alla Maa peale vaatamisest väga väsinud, ta mähkis ennast komeedisabasse ja lahkus taeva sügavusse...

Meenutame ajatuks saanud klassikat, unustamatuid, vapustavaid hääli -Billie Holiday, Ella Fitzgerald, Memphis Minnie, Lena Horne, Mahalia Jackson, Aretha Franklin...

Kanadas Halifaxis sündinud Luke Doucet oli otsustanud advokaadiks õppida, kuid hakkas noorukieas oma isa bluusibändis kitarri mängima. Ning leidis õige pea, et mitte kohtusaalid pole tema jaoks, vaid esinemislavad ja muusika.

Prantsusekeelne sõna chanson tähendab laulu.Võiks siis öelda, et igal pool maailmas on laulud, aga Prantsusmaal śansoonid. Samas siiski laulud ka, sest śansoonil kui muusikaźanril on oma iseärasused - tekstil on siin eriti oluline roll, laul on sageli polüfooniline ja igal juhul ilmalik.

Lõppenud aasta septembrikuus kõlanud "Heli jälje" tund valgetest bluusimeistritest äratas üllataval kombel kuulajate tähelepanu ja et neid meistreid on rokiloos lõpmata palju, otsustasime tuua bluusisõprade nõudliku palge ette sarja teisegi osa. "Sarja" kõlab vahest liiga tähtsalt, aga mine tea, äkki tulebki kunagi ka kolmas osa.

"Mina olen selline taustategelane, mind eriti ei tunta. Peaaegu kõik minu kuulsaks saanud lood on teised muusikud kuulsaks laulnud, eriti Eric Clapton. Aga see ongi alati mu eesmärk olnud."

Peagi lõppev aasta innustas õige mitmeid oma nime ammugi rokilukku jäädvustanud meistreid uute heliplaatidega välja tulema. Need on täiega tänapäevas elavad klassikud, kelle uues loomingus on küllaga elamusi, tarkust ja kogemusi, mida jagada.

Inglanna Laura Marling on kena, blond, habras ja äärmiselt andekas noor folklauljatar, kelle isa on viies Marlingi baronett ja ühtlasi ka helisalvestusstuudio omanik Berkshire´is.

Umbes kuu aja eest lõppes "Heli jälje" tund sõnadega: "Kohtumiseni järgmisel renessansil".

Jean Cocteau on öelnud: "Enne Aznavouri ei olnud lootusetus populaarne." Ei julgeks öelda, et Armeenia juurtega prantslase Charles Aznavouri lauludlausa lootusetud oleksid, nukrust ja tõsidust leidub neis kohati küll.

Miks küll osa rokipärandist aegade möödudes ikka ja jälle mõnes uues töötluses omamoodi renessansi, siis uuestisünni üle elab, kui samas teine, kahtlemata tunduvalt suurem osa enam-vähem lõplikult unustusse vajub?

Joe Bonamassa sünniaasta on 1977.1989. aasta novembris võttis 12-aastane Joe oma kitarri, läks New Yorgi osariigi Utica bluusiklubi lavale ja mängis koos bändiga tunni ja 15 minutit bluusi. See oli tema esimene professionaalne kontsert ning pärast teda tuli samale lavale üks bluusikuningaid B.B. King ise.

Joe Ely on Texase trubaduur, kes on oma seiklusterohkes nooruses ka koos Briti punkbändiga "Clash" ühele lavale sattunud.

USA must bluusmuusik Corey Harris on kirjutanud:"Õige bluus on mustade inimeste muusika, nendeta poleks bluusi olemaski. Must bluus - see on kultuur, traditsioonid ja valus, Aafrika orjapõlvest alguse saanud ajalugu. Muidugi võivad valged muusikud bluusi mängida, kuid nad ei mõista iial selle sisu ja olemust. Nii et ärgu nad püüdku jäljendada musti bluusimeistreid, sest nad ei suuda tajuda nende muusikasse kätketud valu."

50ndate alguses sündinud rock´n´roll oli tulnud selleks, et kõigi järgnevate rokkmuusika voolude ja suundade kõrval püsima jääda, sest rokiloos on alati tegutsenud ka nn. klassikalise rock´n´rolli mehi.

Johnny Cash

Siin me nüüd oleme, rock´n´rolli lapsed või lapselapsed või kes teab, mitmenda põlveni on juba jõutud...Midagi ei teki tühjale kohale, enne viiekümnendaid olid teadagi olemas bluus, rütmibluus, kantri ja mitmed muud stiilid, kuid rock´n´rolli sünniajaks peetakse ikkagi 50ndaid. Siis alustas Clevelandi raadio saatejuht Alan Freed oma "Moondog Showd"ja USA teismelised leidsid vaimustusega oma lemmikrütmi rock´n´rolli.

Hispaania muusikat siinkandis vist eriti ei kuulata, aga selles on oma võlu ja eksootika, oma jäljed on jätnud kõik need flamenkod, fandangod, habaneerad ja klassikalised kitarrid - ning iseenesestmõista on hispaania poppi imbunud ka mujal sündinud rütmid, stiilid ja voolud.