Keelesaade | Vikerraadio | Err

Keelehnoloog Tanel Alumäe: "Praegu räägitakse tehisarust rohkem, sest meieni on jõudnud väga-väga suured keelemudelid, mis on hoopis teistsugused tehisarud, inimesesarnasemad. Nende mudelitega saab vestelda, nad oskavad teksti lugeda, nad oskavad teksti genereeerida, nad ilmutavad inimlikke omadusi."

"Kui inimesed tahavad ennast arusaadavaks muuta, siis nad ikkagi jälgivad teatud konventsioone, aga see on nende enda otsus," ütleb keelekorraldaja Peeter Päll, kommenteerides küsimust, kui vaba saab olla keelekasutus.

Kui Eduard Vildel oli teadaolevalt 60 varjunime, siis kas see on eesti kirjanike rekord? Või on mõnel veel rohkem varjunimesid-pseudonüüme olnud?

"Kirjandusmuuseumi arhiivis on üks ammendamatu kogu, kust tuleksid välja need autorid, kes ei taha võib-olla ka tunnistada, mida nad kunagi Nõukogude perioodil on kirjutanud," ütleb saates Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus.

Professor Reet Bender: "Tuldava puhul mainitakse rahvusvahelise kvantitatiivlingvistika ajakirja erinumbri pühendamist Tuldava 75. sünnipäevale - artikli autorid on siiski paljud endise Nõukogude Liidu riikidest või siis idablokist."

Ahrensi keelekonverentside algataja Sulev Valdmaa: "Ahrens vajaks rohkemat, Ahrens vajaks monograafiat!"

Sulev Valdmaa: " Ahrens on tegelikkuses Eesti riigikeele rajaja ja sellega on ta osutanud eestlastele nii suure teene, et ta on võimaldanud eestlastel saada riigirahvaks."

Vana kirjakeele uurija Kai Tafenau: "Saksa pastorite poolt saksa pastoritele kirjutatud keelest sai sel perioodil talupoegadele arusaadav keel."

Teoloog Kaido Soom: "Kui me räägime eesti vanasõnadest, mis on piibliga seotud, siis valdavas enamuses on siiski piibli mõju eesti keelele; samas kui me vaatame piiblit ennast ja piiblis olevaid vanasõnu, siis on piiblit väga tugevalt mõjutanud antud piirkonna vanasõnad, piirkonna kultuuriruum."

Roma keelte uurija Anette Ross: "Üle Euroopa on hästi suur liikumine, et ikkagi romad ise uuriksid, õpetaksid ja otsustaksid selle üle, mis roma keeles ja keelega toimub."

Roma keele uurija Anette Ross: "Eestis on romadele hästi oluline, et see on nende oma kogukonna keel." Mida see täpsemalt tähendab, kuulete saates Helsinki ülikooli doktorandilt Anette Rossilt.

Psühholingvist Mari Uusküla: "Eks keel sellepärast niimoodi välja areneski, et me saaksime ühiskonnana tegutseda."

Filmitegija Elen Lotman: "Filmi heliteoreetik Michel Chion on kasutanud sellist terminit nagu sünkrees. Ta on ühendanud sõnad sünkroonsus ja süntees. Kui heli ja pilt on sünkroonis, siis sellel hetkel tekib mingi täitsa uus asi, mitte heli + pilt."

Filmitegija Elen Lotman: "Inimene võib täiesti vabalt vahetut filmikogemust lihtsalt nautida, aga kui segased filmid ajavad vihale, siis tasub hakata filmi keelt õppima, et neid filme nautida."

Õpetaja Tiina Veismann: "Noored on tõsiselt võetavad, mõtlevad tõsiste küsimuste üle ja nad oskavad ka väljendada oma mõtteid!"

Ajaloolane Jaak Prozes: "Venelasi võis arvuliselt 5,5 miljonit väheneda, aga ainuüksi 6,5 miljonit on Venemaal neid, kes kuuluvad erinevate rahvaste hulka, aga peavad emakeeleks vene keelt."

Hõimuliikumise edendaja Jaak Prozes: "Eestis on täiesti arvestavad soome-ugri kogukonnad, mis näitavad samas selget kahanemistendentsi."

Kapten Rein Raudsalu: "Merendus areneb väga kiiresti ja seetõttu tuleb pidevalt uusi nähtusi, mille nimetamiseks on vaja uusi sõnu." Ajakirjanik Madli Vitismann: " Üks suuremaid ja mahukamaid töid oli rahvusvahelise ohutu meresõidu alase lepingu SOLAS teksti kohendamine."

Nikolai Baturin 1982. aastal: "Sõnavara on inimese loomingu protsess. Kui mina töötan sisu kallal, siis jookseb teine paralleel keele näol. Keel mängib kogu aeg minu loominguga kaasa." Berk Vaher 2023. aastal: "See on eesti keele rikkus, mille ta on välja toonud. Paljud neist sõnadest on tegelikult olemas, nad tunduvad uudsena, võõrana ja võibolla isegi eksootilisena, aga kui hakata sõnaraamatust vaatama, siis selgub, et selline sõna ongi olemas!"

Direktor Triin Soone: "Ärme jääme sinna kinni, mis oli meie lapsepõlves, tuleme ikka sellesse maailma, mis on täna noorele inimesele pakkuda."